Õppeprotsessi ettevalmistamine

Koolituse ettevalmistus algab kliendiga kohtumisest (kontakt- või videokohtumine), kus selgitan välja ootused, analüüsin õpperühma õpi- ja erivajadusi, sihtgrupi arenguvajadusi ning kaardistan, milline on kliendi jaoks soovitud tulemus peale koolitust.

Näiteks 2026 kevadel kliendile “Sisekoolitaja meistriklassi” pakkumist tehes, tegime kaaskoolitajaga intervjuu personalijuhiga, seejärel koostasime eelküsitluse koolitusel osalejatele, et ootused ja vajadused veelgi täpsemalt kaardistada

Väljundipõhise õppekava või koolitusprogrammi koostamisel juhindun sihtgrupi õpivajaduste analüüsist ja kavandan ressursid õppekava või koolitusprogrammi elluviimiseks. Näiteks “Sisekoolitaja meistriklassi” puhul võtsin arvesse vastuste mustreid, mis küsitlusest tellimusena välja koorusid ja selle põhjal tegin õppekava. Kuna kliendil oli vajadus pikema koostööprogrammi osas, siis koostasin Tallinna Ülikooli mikrokraadi ainetööna koolitusprojekti

Sisu ja metoodika valimisel lähtun sihtgrupi ja õpperühma vajadustest ning õppekavas fikseeritud õpiväljunditest. Vajadusel uuendan ja kaasajastan sisu. Näiteks “Sisekoolitaja meistriklassi” puhul oli tegemist uue koolitusega, kus võtsin kasutusele Tallinna Ülikooli andragoogika loengutes saadud materjalid, visualiseerisin need koos viidetega, lõin teooriale tuginedes aktiivõppe meetodid ja töölehed, et koolitus sisaldaks nii koolitajakeskset, õppekeskset kui õppijakeskset lähenemist. Materjale luues hoian lihtsalt ja jälgitavat joont, ei kuhja slaide tekstidega üle ning kasutan viiteid. Jagan peale koolitusi alati materjali osalejatega.

Õppematerjalide loomisel ja kasutamisel lähtun õppekavast või koolitusprogrammist, teema käsitlemise loogikast ning õppekeskkonna võimalustest.

Näen õpiprotsessi kui ühte terviklikku kogemuse teekonda, mille kavandamiseks kasutan muuhulgas Richard Eisermanni kasutajakeskse disaini loogikat. Olen paindlik kursuse või koolituse käigus sisu ja meetodeid õppijatele sobivamaks kujundama. Näiteks Eesti Kunstiakadeemias kuue aasta jooksul ainet: “Enesejuhtimine, tiimitöö ja mentorlus” õpetades, kaasan tudengeid ka tunni teema fookuse valimisse läbi sotsiomeetria, mis suurendab märgatavalt nende pühendumist. Nad saavad valida, kas tahavad järgmise õpiampsu jaoks individuaalset harjutust, paarispraktikat või grupitööd.

Individuaalsete õpieesmärkide toetamiseks lähenen alati personaalselt kõikidele õppijatele. Arvestan nende tempot, mõtteviisi, õpistiili. Näiteks  EKA “Eneseteostus, tiimitöö ja mentorlus” aine raames loome alati kursuse alguses grupi kokkulepped (sh konfidentsiaalsus, aja kasutus, aktiivsus jm), räägime arvestuse saamise põhimõtted läbi, arvestame grupiliikmete ootustega.

Õppimist toetava keskkonna loomiseks kujundan ruumi füüsiliselt sobivaks: toolide paigutus, õhutatus, taustamuusika. Alustan alati soojendusharjutustega üksikult üldisele, st. igaüks saab kõigepealt endaga kontakti võtta, siis paarilisega jagada ja siis suuremasse gruppi kokkuvõtteid teha. Olen loonud mahuka aktiivmeetodite tööriistakasti, kust mul on alati võtta sobib harjutus, mida osalejatele, teemale ja ruumile vastavaks kohandada.

Näiteks “Sisekoolitaja meistriklassi” jaoks lõin harjutuse “Skulptuur”, kus osalejad pidid alguses analüüsima enda tugevusi koolitajana, seejärel leidma 5-liikmelises grupis viis sarnast omadust ja seejärel looma viiest sümbolist koosneva skulptuuri pealkirjaga: “Sisekoolitaja viis supervõimet” ning seda näitusetuuri raames ka teistele tutvustama. Kuna ilm oli ilus, siis kohandasime harjutuse kiirelt õuetegevuseks ja see energiseeris osalejaid, sest nad otsisid sobivad sümbolid loodusest.

Olen teadlikult arendanud oma digipädevusi ja visuaalse lihtsustamise oskusi Kati Orava kursustel ja iseseisvalt.

Graafiline Lihtsustamine

Kaasan õpperühmi koolituse kujundusse läbi ootuste juhtimise. Üks mu lemmik harjutus siin on “Tellimus kuldkalale”, kus peale sotsiomeetrilisi rivisid, saavad osalejad väikestes gruppides unistada ideaalsest olukorrast (nt. oma töökohal) ja seejärel esitada kolm tellimust kuldkalale. Kogun gruppide mõtted ettevalmistatud Padlet-i põhjale ja jagan hiljem ka osalejatega.

Arvestan iga üksiku õppija vajadusi ka näiteks nii, et kui keegi ei tunne end mugavalt arvamuse avaldamisel, saab ta jääda tagasihoidlikumaks grupiliikmeks. Eesti Kunstiakadeemias olen kuue aasta vältel kohandanud ka arvestuse tegemise viise neuroebatüüpiaga tudengitele sobivamaks. Näiteks kui kellelgi on sotsiaalne ärevus ja ta ei suuda avalikult esineda, saab ta oma mõtted esitada muul viisil.

Kavandan ja juhin õpet lähtuvalt õpi-, grupi- ja isiksusliku kasvu protsessidest. Vastupanu ületamiseks kasutan Päivi Ketoneni radikaalse aktsepteerimise lähenemist, et inimene väljendab oma tõde ja pirni ei saa keerata sinna, kus pole pirni keeramiseks kohta. Kasutan konfliktiolukordi ka enda jaoks õppimise allikana ning võimalusel rakendan mediatsiooni meetodeid.
Koostan hindamisjuhendi ja hindan õpiväljundite saavutamist vastavalt loodud õppeprogrammile. Näiteks EKA-s koosneb arvestus kolmest osast: refleksioon ette antud alusel (enesejuhtimise osale); tiimitöö parandamise meetodite loomine grupis (tiimitöö oskuste hindamiseks), üksteisele CV loomise arengupartneriks olemine (mentori oskuste hindamiseks)

Teen alati koolituse või kursuse järel põhjaliku analüüsi nii sisu osas kui ka enda kui koolitaja õnnestumiste ja arenguruumi sõnastamiseks. Käin regulaarselt aastast 2018 erialases grupisupervisioonis Sirkku Aitolehti juures ja töötan keerukamad situatsioonid läbi.

Kogun õppijatelt, kaaskoolitajatelt ja teistelt sidusgruppide liikmetelt arvamusi õppeprotsessi kohta ja valin selleks sobivad meetodeid. Olen võtnud kasutusele teiste valdkondade parimaid praktikaid. Näiteks aastatel 2011 – 2017 tarkvarafirmas Proekspert töötades, võtsin kasutusele meetodi “Retrospektiiv” tagasiside andmiseks ja olen seda kohaldanud koolitussituatsioonile sobivamaks.

Analüüsin õpitulemusi ning edaspidiseid õpi- ja arenguvajadusi, kasutan selleks sobivaid analüüsimeetodeid, vajadusel otsin lisateavet. Näiteks ühes tudengigrupis oli õppurite vahel konflikt, millesse ma ei pidanud vajalikuks külalisõppejõuna sekkumist, kuid tudengite vaheline usaldamatus ei võimaldanud neil ühel hetkel aines kaasa töötada. Refleksiooni ja supervisiooni käigus nägin, et minul kui õppejõul ja koolitajal oleks olnud võimalik meie aine raames tudengite omavaheliste suhetega tegeleda ja kursuse lõpuosas võimaluste piires seda ka tegime.

Koolituse lõpus koostan tellijale ülevaate koolituse tulemustest, kaitstes seejuures osalejate konfidentsiaalsust ning teen ettepanekuid järgmiste kordade tarbeks. Näiteks viisin 2025/2026 aastal Tallinna Linnamuusemile läbi kaks grupisupervisiooni koolitusprojekti ning peale esimest projekti, tegime tellijaga vaheanalüüsi, kus otsustasime teise grupi sisu kohandada muuseumi arenguvajadustele veelgi vastavamaks.   

Olen aktiivne kaasa rääkija valdkonna töötingimuste osas, näiteks olen EKA mittekoosseisusliste lektorite ümarlauas, mille eesmärgiks on muuta õppejõudude töökeskkonda paremaks ja võimaldada õppejõududel läbi põlemata luua tudengitele sobivat õpikeskkonda.

Koolitan ülikoolide õppejõudusid vaimse tervise ja tööõnne teemal, viimati Eesti Kunstiakadeemias ja olen olnud moderaator “Täiskasvanud õppija nädala” raames ja EPALE Mittekonverentsi raames Eesti Suhtlemistreenerite töötoas: Kuidas on suhtlemine ajas muutunud?”

Modereerimine TÕN raames

EPALE_koolitajate mittekonverents

Osalesin 2026 aastal ERASMUS programmis Palermos: “Non-formal learning methods”, kus esindasin Eestit ja sõlmisin koostöösuhteid Portugali, Ungari, Itaalia jt. koolitajatega. Kohandasin sealt saadud aktiivõppe meetodeid kaasava juhtimise platvormi HappyMe.ee koolitusprogrammi jaoks Eesti juhtidele ja töötajatele.

Õpetan koos Kristjan Otsmanniga koolitaja oskusi avatud koolitustel ja tellimusklientidele.

Omandasin 2026 aastal mikrokraadi Tallinna Ülikoolis “Täiskasvanute koolituse korraldus” õppekaval.

Kirjutan erialaseid artikleid juhtimisteemal ajakirjas Edasi.org (https://edasi.org/author/tiina-saar-veelmaa/ )

Reflekteerin ja hindan enda tegevust õpi-, grupi- ja isiksuslike protsesside juhtimisel, leian arenguvajadusi ja töötan nende regulaarselt supervisioonis. Kogun ka referentse ja kuvan neid koolitaja kodulehel.

Hindan regulaarselt oma füüsilist, vaimset ja emotsionaalset seisundit ning hoian tasakaalukat elustiili. Olen viimased kuus aastat keskendunud unetervise uurimisele ja arendamisele oura.com tarkvara abil. Lisaks olen ajurveeda toitumispraktik, käin regulaarselt trennis, tegelen loovate hobidega ja võtan aega taastumiseks nii tööperioodi sees kui pikemalt suvel kaks kuud. Hoian oma emotsionaalset tervist läbi enesearengu kursuste, häälestumispraktikate, kirjanduse, looduse ja teraapia heas toonuses. Liigun palju, sõidan rattaga, naudin kultuurisündmusi, tegelen taimekasvatusega, veedan aega oma perega.

Hoian end kursis uuemate suundadega täiskasvanukoolituse valdkonnas. Käsitlen end elukestva õppijana, 2023 aastal omandasin Actors Academy of Finland Meisner näitleja kutse, mis andis sügava arusaama koolitaja häälest, kehast, loovusest kui instrumendist, mida hoida ja arendada. 2026 aastal omandasin Tallinna Ülikoolis mikrokraadi täiskasvanute koolituse alal, täiendasin oma meetodeid ERASMUS programmis osaledes, õpin Eesti Konstellatsioonide Instituudis süsteemset lähenemist, mis täidab mu koolitaja portfelli üha uute rahvusvaheliste õppejõudude poolt saadud meetoditega. Osalen Nordic Business Forumil, kus näeb oma ala tipp-koolitajaid, uurin närvisüsteemi kohta, loen filosoofiat jm kirjandust, mis aitab maailma ja inimest mõtestada.

Loon kaaskoolitajaga alati usaldusliku suhte. Lepime kokku ootused rollide ja vastutuse jagunemise. Näiteks Kristjan Otsmanniga “Sisekoolitaja meistriklassi” läbi viies, leppisime kokku, et minu peale jääb teoreeriline osa ette valmistada ja alguse soojendused grupiprotsesside käivitamiseks, Kristjani peale digimeetodite kasutamine ja koolituse teise poole praktikad. Koolituse ajal hoidsime koos “teekaarti” silma ees ja tegime vajalikke kohandusi, täiendasime teineteist.

Koolituse järel tegime refleksiooni ja retrospektiivi, kus kirjeldasime õnnestumised, arenguruumi ja andsime teineteisele ka tagasisidet.

Sarnaselt on mu koostöö HappyMe kaaskoolitaja Kaidi Nigulasega, kus teeme alati eeltöö, jagame rollid ja teeme järelanalüüsi, anname üksteisele tagasisidet ja kliendi retrospektiivi põhjal kujundame koolitusi sihtgrupi vajadustele ühe vastavamaks.

Hoian end kursis töökultuuri-, juhtimise ja psühholoogia ala uuendustega, lähtun teaduspõhisusest ja parimatest praktikatest. Tean täiskasvanuõppe põhiprintsiipe ning lähtun koolitusel sellest, et täiskasvanud õppija rikastab õpet oma kogemustega, ta vajab aega refleksiooniks ja tähenduse loomiseks.
Juhindun oma töös täiskasvanute koolitaja eetikakoodeksist, õigusaktidest ja konfidentsiaalsusnõuetest, hoian kutse mainet kõrgel.

Pööran suurt rõhku keelekasutusele, nii kõnes kui kirjas. Uurin sõnade mõisteruumi ja etümoloogiat ning rikastan sellega koolitusi (näiteks, et sõna puhkama tuleb sõnast puhuma, välja hingama, motivatsioon on aga ladina keeles movere, liikuma panev jõud).

Võtan meelsasti kasutusele uudissõnu, nt. kleebik, säilenõtke, jutla jt. Kasutan asjakohaseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaid õppeprotsessi ettevalmistamisel ja kuna koolitan ka video vahendusel, siis oskan meetodeid kohaldada digikeskkonnale vastavaks, näiteks kasutada Mentit, Padletit, luua eraldi aretelugruppe Zoomis ja Teamsis.