Minu koolitaja teekond algas 2000ndatel kirest oma eriala vastu. Tundsin vastutust jagada teadmisi, mida olin töö käigus omandanud ka laiema auditooriumiga. Esimesed ülesastumised toimusid konverentside raames, mis paraku vallandasid ärevustunde. Tundsin, et kes olen mina, et suurele kuulajaskonnale oma tõde kuulutada.
Esinemishirm oli ebameeldiv ja ka ootamatu – olin kooli ajal 10 aastat näiteringis kaasa löönud ja eeldasin, et mul pole lavahirmu. Nagu hiljem mõistsin, siis näitlemise suurim erinevus loengu pidamise ja koolitamise vahel on see, et sul pole rolli, mille taha varjuda. Oled sina ise. Esinemisi hakkasin nautima siis, kui sain aru, et koolitaja ei pea olema kõige targem inimene ruumis, vaid ta loob keskkonna, kus on võimalik õppida. Sain oma ärevust üle, kui hakkasin võtma kontakti inimestega, kelle ees esinesin ja justkui looma koolitust nendega koos.
Andragoogika on kunst ja teadus, mis aitab täiskasvanul õppida, on öelnud haridusteadlane Malcolm Knowles.
Kreeka keelne sõna andr tähistab inimest, agogos aga teejuhti.
Olen kogu oma elu õppinud, seda nii kursustel, ülikoolis kui iseseisvalt ja pea alati töö kõrvalt. Kui juba teadlikumalt täiskasvanute koolitaja teed käisin, mõistsin kui suur väärtus see on, kui oled ise kogenud õppija. Olin palju olulist kõrva taha pannud koolitajatelt, kelle käe all mul oli au areneda ja proovinud nende lähenemisviise rakendada, mis mind ennast innustasid ja õppima motiveerisid. Nagu öeldakse, seisame oma õpetajate õlgadel.
Sa ei saa enne koolitada kui sul ei ole õppija identiteeti, on öelnud haridusteadlane Donald Schön.
Mida enam mõistad ennast õppijana, seda paremini oskad koolitaja olla.
Minu koolitaja identiteeti on lihvinud suurel määral psühholoogi ja terapeudi õpingud. Kuigi koolitamine ei ole sama, mis teraapia, on suhtumine inimesesse mõlemas valdkonnas aupaklik. Täiskasvanu tuleb oma elu pagasi, rollide ja kogemustega. Õppimine ja areng toimub siis, kui on loodud turvaline ruum, täiskasvanu saab astuda õppija rolli ja toimub tähenduse loomine.
Kui terapeudina sõlmin konfidentsiaalsuse kokkulepped, siis täiskasvanute koolitajana juhindun eetikakoodeksist:
Taiskasvanute koolitaja eetikakoodeks
Täiskasvanute koolitaja kolm küsimust:
2026 aastal Tallinna Ülikoolis Täiskasvanute koolitaja mikrokraadi omandades, puudutas mind esimeses loengus sügavalt üks mõte, et koolitaja teeb ühes minutis enam otsuseid kui neurokirgurg, sest protsessijuhina peab ta koguaeg reageerima, vastutama ja kohandama end.
Olin seda intuitiivselt tajunud, kui suur vastutus on koolitajal. Intuitiivselt olin ka enda ressurssidega tööle hakanud, et mitte läbi põleda: alates esinemisoskuste lihvist, hääle- ja kehatöö, kuni regulaarse supervisioonini välja. Lisaks hakkasin ülioluliseks pidama enesehoolt, tegin läbi pika teadveloleku kursuse Anni Kuusiku juures ja enam ruumi hobidele ja harrastustele oma elus.
Täna tunnen, et mind kannavad Raymond J. Wlodkowski sõnastanud motiveeriva koolitaja viis nurgakivi:
Kursuste ja koolituse tagasisides kuulen sageli, et olen entusiastlik, empaatiline oma ala ekspert. Lähtun koolitamises humanistlikust vaatest, kus osalejatel on võimalus ka ise protsessi suunata. Nõustun humanistliku psühholoogia rajaja Carl Rogersiga, kes ütles, et inimesel on loomupärane püüdlus kasvada ja ennast teostada (self-actualization).
Inimesed saavutavad oma potentsiaali, kui nad saavad kogeda kolme põhitingimust: empaatia, kongruentsus (autentsus) ja tingimusteta positiivne suhtumine, on öelnud Rogers.
Üks suurimaid arenguülesandeid minu koolitaja teekonnal on olnud mõistliku tempo valimine. Entusiasmist olen soovinud varasemalt palju teemasid jagada. Selleks, et mitte minna sisu türanniasse, pakun nüüd täiendava info asemel osalejatele hoopis enam refleksiooni võimalusi, et saaks uusi teemasid olemasoleva kogemusega siduda ja et materjal kinnistuks. Refleksioon võib olla individuaalne, kuid väga tihti palun õppijatel ka paarilisega mõtteid jagada ja seejärel küsin taipamisi suuremasse gruppi.
Igal arvamusel on väärtus. Iga õppimine on seotud õppija minaga. See mida inimene õpib, see ta tegelikult ongi.
Enam vabadust annab mulle ka koolitajakeskse lähenemise kombineerimine aine- ja õppijakeskse lähenemisega. Kuna minu koolitatavas valdkonnas, mis on enesearengu ja heaoluga, on suur rõhk inimese enda kogemusel, siis kasutan peamiselt kaasavaid meetodeid.
Kaasamine on õppijate teadlikkus sellest, et nad on osa keskkonnast, kus nemad ja õppejõud peavad teineteisest lugu ning on omavahel seotud (Wlodkowski, 2017)
Selleks hoolitsen turvalise keskkonna eest. Olen ise ruumide suhtes üsna tundlik, mind segab korratus, müra ja ebasümeetria. Näiteks koolitasin hiljuti koolitusruumis, kus osa õppijatest istus keskel ümarlaua taga ja ülejäänud olid ruumi servades toolide peal. Korraldasin ruumi paigutuse ümber nii, et kõigil oleksid võrdsed tingimused ja võimalus üksteist näha.
Õppimine peab olema rahulduspakkuv tegevus. Kõik, mis toimub ruumis, peab läbi mõeldud.
Klassiruumi koolitustele sarnaselt hoolitsen füüsilise, emotsionaalse ja vaimse turvalisuse eest ka video teel tehtavatel koolitustel. Loon kokkulepped konfidentsiaalsuseks, info jagamiseks (märguanded, kirjalik või suuline sõnavõtt), samuti kasutan väiksemaid juturuume mõtete jagamiseks, kaasan osalejaid jutlas, et kõik saaksid arutelus osaleda.
Õpikeskkonnas hoolitsen alati ka grupiprotsesside eest, valin metoodikaid, et inimesed tunneksid end üksteisega mugavalt ja jälgin grupiarengu faase, grupis võetavaid rolle ( ja dünaamikaid. Usun end tulevat hästi toime ka vastupanuga, sest olen lugupidav inimeste kogemuse suhtes.
Koolitamisel kasutan variatiivset meetodite portfelli:
Kui varem olin ehk kaldu kaasavate meetodite poole, et tekitada vahel ka situatiivset huvi ja motivatsiooni, siis nüüd olen tasakaalukam ja oskan valida sobivaid viise teemale ja sihtrühmale.
Kuna olen oma tüübilt lahendus- ja tulemuskeskne, siis kasutan koolituse järel analüüs- ja mõõtmismeetodeid, et hinnata reaalselt tulemust. Eesti Kunstiakadeemias aastast 2021 õpetamine on lihvinud mu oskusi kirjeldada õpiväljundeid ja valida ka sobivaid viise hindamiseks.
Hindamine on koolitustulemuste mõõtmine eelnevalt kokkulepitud kriteeriumite alusel.
Pean oluliseks õppida oma kogemusest, nii õnnestumistest kui ebaõnnestumistest. Seepärast hindan kõrgelt kliendilt kogutud tagasisidet kui ka sisu- ja protsessi refleksiooni, ehk siis kogemuse ja õpitu analüüsi ning järelduste tegemist edasisteks tegevusteks.
Õppimine on kõrgemaid vaimse tegevuse vorme. Istumine ainuüksi on pingutus.
Wlodkowski järgi on entustastlik koolitaja inimene, kes:
Mul on suur au ja rõõm käia täiskasvanute koolitaja teed ja õppida iga päev seejuures midagi uut.
Nagu on öelnud Eesti kasvatusteadlane Viive-Riina Ruus: Haridus peab õpetama inimeseks olemise rõõmu.
Veelmart OÜ/Aaretesaar.ee koolituste kvaliteedi tagamise alused
1.1 Veelmart OÜ (edaspidi: Koolitaja) lähtub täienduskoolituse kvaliteedi tagamisel täiskasvanute koolituse seadusest, asutuse põhikirjast, õppekorralduse alustest ja teistest asutuse siseseks kasutamiseks mõeldud dokumentidest.
1.2 Koolituste läbiviimisel ja suhtlemisel juhindub Koolitaja väärtuspõhisest suhtest, avatusest, aususest ja abivalmidusest.
1.3 Koolitaja korraldab täienduskoolitusi järgmistes valdkondades:
1.3.2 Eneseteostus, karjäärinõustamine, psühholoogiline toimetulek, tööotsingud
1.3.2 Teenuse disain
2.1 Koolitusruumid, õppetehnika ja õppevahendid vastavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele.
Korraldame koolitusi ruumides, mis vastavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele, on kaasaegsed ja varustatud kaasaegse tehnikaga“.
3.1 Õppekavade koostamisel lähtub Koolitaja täiskasvanute koolituse seadusest, täienduskoolituse standardist ja täienduskoolituse õppekava koostamise juhendmaterjalist.
3.2 Koolitaja avalike koolituste õppekavades sätestatakse vähemalt järgmised andmed:
3.3 Õppekava koostamisel lähtub Koolitaja sihtgrupi vajadustest, jälgides, et koolitused oleksid praktilise suunitlusega ning võimaldaksid koolitataval õppe-eesmärgid saavutada.
3.4. Avatud koolituste kinnitatud õppekavad avalikustatakse teenusepakkuja veebilehel ja neid kaasajastatakse vastavalt saadud tagasisidele ja muutunud suundumustele.
4.1 Kõigil Koolitaja õpetajatel on kõrgharidus ja/või õpetaja kutse ning neil on õpetamise kogemus.
4.2 Kõigi avatud koolituste raames õpetavate õpetajate kvalifikatsioon ja õpi- või töökogemus on kirjeldatud Koolitaja veebilehel.
4.3 Õpetajate tööd hinnatakse koolitusel osalejate suulise ja kirjaliku tagasiside põhjal. Vajadusel leitakse koostöös õpetajaga tekkinud kitsaskohtadele lahendused.
Kehtestatud 1.02.2018
5.1 Koolitaja küsib peale igat koolitust osalejatelt tagasisidet. Tagasisidet saab anda nii kirjalikult paberkandjal kui ka e-maili teel. Tagasisidet saab anda nii nimeliselt kui ka anonüümselt.
5.2 Koolitaja analüüsib saadud tagasisidet ning teeb vajadusel muudatusi koolituse läbiviimisel või korralduses.
Õppekorralduse alused
1.1. Veelmart OÜ/Aaretesaar.ee (edaspidi Koolitaja) poolt asutatud täiskasvanute täienduskoolitusasutus Aaretesaar.ee lähtub täienduskoolituse korraldamisel kehtivatest täiskasvanuhariduse valdkonna õigusaktidest ning teistest asjakohastest õigusaktidest ja dokumentidest.
1.2. Koolitaja korraldab täiskasvanutele suunatud täienduskoolitusi.
1.3. Õppetöö toimub õppetööks sobivates, koostööpartnerite poolt renditavates ruumides. Organisatsioonisiseseid koolitusi viiakse läbi ka koolituse tellija koolitusruumides.
1.4. Õppetöö toimub koolitustena aastaringselt. Koolitused toimuvad koolituskalendri alusel. Koolituse mahtu arvestatakse akadeemilistes tundides, kus üks akadeemiline tund on 45 minutit.
1.5. Koolitajal on õigus teha koolituste ajakavas ja toimumiskohas muudatusi. Koolitustele registreerunuid teavitatakse muudatustest e-posti või telefoni teel.
1.6. Koolitused toimuvad valdavalt grupikoolitustena. Individuaalõppe puhul viiakse koolitus läbi õppija vajadustest lähtuva individuaalse õppekava alusel.
1.7. Õppetöö toimub eesti ja inglise keeles.
1.8. Õppetöö toimub tööpäevadel päevase õppetöö vormis. Klientide vajadustest lähtuvalt on koolitusi võimalik läbi viia ka õhtustel aegadel ja nädalavahetustel.
1.9. Iga koolituse alusdokumendiks on õppekava, milles on määratletud:
1.10. Õppekavad ja muudatused õppekavas kinnitab Koolitaja.
Koolitaja kogub õppijate kohta järgmisi andmeid: osaleja nimi, osaleja e-post, osaleja telefon ja osaleja isikukood. Isikukoodi kasutatakse koolituse lõpus väljastataval tunnistusel või tõendil õppe läbinud osaleja identifitseerimiseks. Isikuandmeid töödeldakse vastavalt Eesti isikuandmete kaitse seadusele ja Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärusele.
3.1. Koolitusele registreerumine
3.1.1. Kõikidele koolitustele tuleb eelnevalt registreeruda. Registreerumiseks võib saata e-kirja Koolitaja e-postile tiina@aaretesaar.ee või kasutada Koolitaja veebilehel olevat registreerumisvormi.
3.1.2. Registreerumiseks vajalik info: õppija nimi, telefoni number, osaleja e-posti aadress, isikukood, arve saaja aadress ja nimi. Peale registreerumist saadetakse registreerumise kinnitus õppija e-posti aadressile.
3.1.3. Õppijal on õigus saada täiendavat infot Koolitaja kontaktisikult, kelle kontaktid on leitavad Koolitaja veebilehelt.
3.2. Koolitusgrupi komplekteerimine
3.2.1. Koolitusgrupp moodustatakse koolitusele registreerumise järjekorra alusel.
3.2.2. Koolitaja koostab koolitusel osalevate õppijate nimekirja ning kinnitab selle.
3.2.3. Koolitajal on koolitusgrupi mittetäitumisel õigus koolitus ära jätta või koolitust edasi lükata. Registreerunuid teavitatakse telefoni või e-posti teel hiljemalt kahe (2) päevase etteteatamisega.
4.1. Koolitusel õppimist saavad alustada õppijad, kes on Koolitaja poolt koolitusgruppi arvatud ning kes on tasunud koolituse arve.
4.2. Arve tasumisega kinnitab osaleja õppetööst osavõttu.
5.1. Koolituse lõpetamise tingimused on sätestatud iga koolituse õppekavas. Koolituse õpiväljundid omandanud ning hindamise (eksam/test/vestlus) läbinud õppijale väljastatakse tunnistus. Hindamisel mitteosalenud või hindamist mitte läbinud õppijale väljastatakse tõend. Tõend väljastatakse ka juhul kui koolitus ei lõppe hindamisega või juhul kui õppija koolituse katkestab. Koolituse katkestanud õppija tõendile märgitakse vaid need teemad, mille käsitlemisel õppija osales.
5.2. Tunnistused ja tõendid allkirjastab koolitusasutuse pidaja esindaja. Tunnistustele ja tõenditele märgitakse ka koolitajate nimed. Koolitaja peab tunnistuste ja tõendite üle arvestust.
5.3. Õppija arvatakse täienduskoolitusasutusest välja õppija sooviavalduse põhjal, talle esitatud arve mittetasumisel või lepingutingimuste rikkumisel. Õppija arvatakse täienduskoolitusasutusest välja ka peale koolituse lõppemist ja tunnistuse või tõendi väljastamist.
6.1. Koolituse eest tasumine toimub arve alusel enne koolituse algust. Arve saadetakse e-posti teel. Arve tuleb tasuda arvel märgitud tähtajaks.
6.2. Maksetähtaja ületamisel 45 päeva ja/või hoolimata Koolitaja poolsetest meeldetuletustest, antakse tasumata arve inkassofirmale edasiseks käsitlemiseks.
6.3. Koolituse eest on võimalus tasuda osamaksetena, mille kohta sõlmitakse maksjaga eraldi kokkulepe.
6.4. Koolitusasutuses ei toimu õppetasust vabastamist.
7.1. Kui koolitusele registreerunul ei ole võimalik koolitusest osa võtta, tuleb sellest teavitada Koolitaja kontaktisikut e-kirja teel tiina@aaretesaar.ee .
7.2. Kui koolitusele registreerunu teatab koolitusest loobumisest kuni 7 päeva enne koolituse algust, tagastatakse 100% õppetasust.
7.3. Kui koolitusele registreerunu teatab koolitusest loobumisest 2-6 päeva enne koolituse toimumist, tagastatakse 75% õppetasust.
7.4. Kui koolitusele registreerunu teatab koolitusest loobumisest vähem kui 48 tundi enne koolituse toimumise algust või ei teata koolitusest loobumisest, ei tagastata õppetasu.
7.5. Kui koolitus jääb ära Koolitajast tingitud põhjustel, tagastatakse koolitusele registreerunule 100% õppetasust.
7.6. Makstud õppetasu on võimalik üle kanda teisele koolitusele.
Koolituse katekestamisel õppetasu ei tagastata. Kui katkestamiseks on mõjuv põhjus (haigus, töölähetus vms), saab õppija liituda järgmise koolitusgrupiga.
9.1. Õppijal on õigus:
9.1.1. nõuda kvaliteetset koolitust;
9.1.2. saada teavet õppekorralduse ja õppekava kohta;
9.1.3. nõuda õppetasu tagastamist Koolitaja poolsetest põhjustest tingitud ära jäänud koolituste eest;
9.1.4. saada koolituse lõpus tunnistus või tõend.
9.2. Õppija on kohustatud:
9.2.1. tegutsema hädaolukorras (tulekahju, veeavarii, pommiähvardus jms) vastavalt täienduskoolitusasutuse töötajate korraldustele;
9.2.2. hoidma heaperemehelikult tema kasutusse antud õppevahendeid ja muud Koolitaja vara;
9.2.3. käituma vastavalt üldtunnustatud kõlblusnormidele.
Koolitaja ja õppija vahel tekkinud eriarvamused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kui tekkinud erimeelsusi ei õnnestu lahendada läbirääkimiste teel, lahendatakse need lähtudes Eesti Vabariigi seadusandlusest.
Kehtestatud 1.02.2018
HappyMe